3/18/24
Mittetulundusühing PAIK
PÕHIKIRI
Üldsätted
1. Mittetulundusühingu nimi on Mittetulundusühing PAIK (edaspidi ühing), ingliskeelne tõlge: NGO PAIK.
2. Ühingu asukohaks on Eesti Vabariik, Tehnika 1a, Tamsalu, Tapa vald, Lääne Viru maakond.
3. Ühing on avatud liikmelisusega organisatsioon.
4. Ühing tegutseb vastavalt mittetulundusühingute seadusele. Ühing kasutab oma tulu vaid põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
5. MTÜ PAIK on asutatud 07.aprill 2006.a tähtajatult.
6. Ühingu eesmärgiks on kohaliku elu arendamine tegevuspiirkonnas, integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele kelleks on kohalik omavalitsus, ettevõtja ja kolmas sektor ning Pandivere piirkonna terviklik areng ühingu tegevuspiirkonnas, mis saavutatakse sektorite vahelise koostöö ja partnerlussuhetega.
7. Ühingu tegevuspiirkonnaks on ühinguga liitunud omavalitsusüksuste määratletud territoorium.
8. Eesmärkide saavutamiseks ühing:
8.1 arendab kohalikku elu tegevuspiirkonnas;
8.2 viib ellu ühingu poolt kinnitatud strateegiat ja teisi selleks vajalikke tegevusi;
8.3 korraldab ühingu poolt Pandivere koostööpiirkonnas eraldatavate toetuste taotlusvoorude läbiviimist;
8.4 toetab kohalikku initsiatiivi, kogukondade algatust ja vabatahtlikku tegevust;
8.5 tutvustab sektorite vahelise partnerluse põhimõtteid;
8.6 esindab ning kaitseb ühingu liikmete ühiseid huve;
8.7 annab välja trükiseid ja korraldab koolitusi, seminare, konverentse, infopäevi jm;
8.8 osaleb teistes kohaliku elu arengut toetavates ettevõtmistes;
8.9 arendab koostööd teiste kohalike tegevusgruppidega;
8.10 osaleb kohalikku arengut takistavate probleemide lahendamisel;
8.11 viib läbi või tellib vajalikke uuringuid ja analüüse;
8.12 arendab majanduslikku tegevust ning kasutab oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
8.13 võtab vastu annetusi, kingitusi ja pärandusi ning korraldab sihtotstarbelisi korjandusi, heategevuslikke loteriisid jne;
8.14 taotleb toetusi fondidest;
8.15 astub vajadusel teiste ühingute ja liitude liikmeks;
8.16 toetab keskkonnateadlikkuse kujundamist läbi keskkonda säästva mõtteviisi ja ettevõtluse arendamise, selgitab soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid ja toetab tegevuspiirkonna elanikke sotsiaalse toimetuleku suurendamisel ning maapiirkonna tööhõive parandamisel;
8.17 sõlmib lepinguid asutuste, organisatsioonide ja eraisikutega ;
8.18 omab, rendib, kasutab või käsutab kinnis- ja vallasvara:
8.19 propageerib ja tutvustab piirkonda kui "Pandivere Paeriik Allikate Allikal".
9. Ühingul on sümboolika ning selle kasutamise ainuõigus.
10. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Ühingu vara
11. Ühingu varaks on talle kuuluvad põhivara, asjad ja raha.
12. Ühingu rahalised vahendid saadakse liikmete liikmemaksudest, ühingu põhikirjaliste eesmärkide realiseerimiseks korraldatavatest üritustest saadavast tulust, majandustegevusest, annetustest ja muudest põhikirjalise tegevuste kaudu saadud laekumistest.
13. Ühing vastutab kohustuste eest kogu oma varaga.
Ühingu liikmed
14. Ühingu liikmed on mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud, kohalikud omavalitsused ja füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegutsevad ühingu tegevuspiirkonnas.
15. Kui liikmeavalduse esitaja vastab põhikirjas esitatud tingimustele, loetakse avalduse esitanu ühingu liikmeks juhatuse vastava otsuse kuupäevast.
16. Liikmeks vastuvõtmisel on uus liige kohustatud tasuma jooksva aasta liikmemaksu, kui liikmeks astumise avaldus on esitatud enne 30. septembrit.
17. Liikmemaksu suuruse määrab üldkoosolek. Üldkoosolek võib määrata erinevate sektorite esindajatele erineva suurusega liikmemaksu.
17.1 Kohalike omavalitsusüksustest liikmete liikmemaksu arvestamise aluseks on jooksva eelarveaasta 01.jaanuari seisuga elanike arv rahvastikuregistri andmete alusel.
17.2 Liikmemaksu tasumise korra ja tingimused määrab juhatus.
17.3 Ühingu liikmestaatuse lõpetamisel kohustub tasuma liikmemaksu jooksva eelarve aasta eest.
18. Ühingu liikmel on õigus avalduse alusel ühingust välja astuda.
19. Ühingu liige loetakse ühingust väljaastunuks juhatuse poolt vastava otsuse tegemise päevast alates.
20. Ühingu liige võidakse arvata juhatuse otsusega ühingust välja järgmistel juhtudel:
20.1 kui ta ei ole kahe majandusaasta lõpuks tasunud liikmemaksu;
20.2 kui ta kahjustab oma tegevusega ühingu mainet ja huve;
20.3 kui ta ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;
20.4 kui ta on esitanud ühingule teadlikult valeandmeid.
21. Juhatus peab liikmele teatama oma otsusest liige välja arvata viivitamatult, märkides ära väljaarvamise põhjuse. Liige, kelle kohta on tehtud selline otsus, võib selle vaidlustada ja pöörduda üldkoosoleku poole. Vaide esitamise korral otsustab liikmelisuse üldkoosolek kohal viibivate liikmete lihthäälteenamusega.
22. Juhatus peab liikmete registrit, kuhu kantakse ühingu liikmete andmed: nimi, registrikood, postiaadress, juriidilise isiku esindaja nim, kontakttelefon, e-posti aadress.
23. Ühingu liikmeskond on avalik ning kõigil soovijail on võimalik saada infot ühingu liikmeskonna kohta.
Liikmete õigused ja kohustused
24. Liikme õigused ja kohustused tekivad tema liikmeks vastuvõtmise päevast alates.
25. Ühingu liikmel on õigus:
25.1 võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust;
25.2 valida ja olla valitud ühingu juhatusse;
25.3 saada teavet ühingu tegevuse kohta ja nõuda vastavat aruannet juhatuselt;
25.5 võtta osa ühingu üritustest ja algatada küsimuste arutelu ning aktsioone;
25.6 astuda ühingust välja;
25.7 esindada ühingut juhatuse kirjalikul volitusel.
26 Ühingu liikmel on kohustus:
26.1 järgida põhikirjast tulenevaid kohustusi ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
26.2 teatada juhatusele vajalikud andmed liikmete arvestuse pidamiseks ning teatama uued andmed hiljemalt kuu jooksul pärast nende muutumist;
26.3 tasuda iga-aastast liikmemaksu;
26.4 tasub iga-aastast liikmemaksu ka siis, kui liikmelisus lõpeb eelarveaasta keskel.
Üldkoosolek
27 Ühingu kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek.
28 Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
28.1 juhatuse liikmete arvu määramine;
28.2 järelevalve teostamine ühingu tegevuse üle, revisjonikomisjoni või audiitorkontrolli vajaduse määramine ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
28.3 liikmemaksu suuruse kinnitamine;
28.4 strateegia rakenduskava kinnitamise volitamine juhatusele;
28.5 ühingu põhikirja muutmine;
28.6 ühingu eesmärgi muutmine;
28.7 ühingu juhatuse valimine ja tagasikutsumine, juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra kinnitamine;
28.8 auliikmeks valimise korra kinnitamine ja auliikmete valimine;
28.9 muude küsimuste otsustamine, mis ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
28.10 majandusaasta aruande kinnitamine;
28.11 ühingu tegevuse lõpetamise, ühinemise otsustamine .
29 Üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb teatada vähemalt 10 kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku kutses peab olema näidatud toimumise koht, aeg ja päevakord.
30 Üldkoosoleku kutsub juhatus kokku vähemalt üks kord aastas majandusaasta aruande kinnitamiseks.
31 Juhatus võib erakorraliselt kokku kutsuda üldkoosoleku ja üldkoosoleku kokkukutsumise põhjust ära näidates järgmistel asjaoludel:
31.1 oma initsiatiivil, kui seda nõuavad ühingu huvid;
31.2 vähemalt 1/10 ühingu liikmete nõudmisel.
32 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb vähemalt 1/3 ühingu liikmetest. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenutest. Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete nõusolek, eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 ühingu liikmete nõusolek. Üldkoosoleku otsuse
vastuvõtmiseks, mis puudutavad ühingu ühinemist, jagunemist või lõpetamist, on vaja 4/5 liikmeskonna poolthääli.
32.1 Strateegia elluviimist puudutavate otsuste vastuvõtmisel peab avaliku sektori esindajate osakaal jääma alla poole kohal olevatest liikmetest. Kui nimetatud otsuste tegemine delegeeritakse juhatusele, peab avaliku sektori esindajatest juhatuse liikmete osakaal jääma alla poole kohal olevatest juhatuse liikmetest.
32.2 Otsuseid võib vastu võtta ilma üldkoosolekut kokku kutsumata seaduses sätestatud korras.
33. Kui otsustusvõimeline üldkoosolek ei tule kokku esimesel kutsel, kutsutakse kokku uus koosolek sama päevakorraga 7 kalendripäeva pärast. Teisel kutsel sama päevakorraga kokku tulnud üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata kohal viibivate liikmete arvust.
34. Ühingu liikmetel on üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Liige võib hääleõigust kasutada isiklikult või esindaja kaudu, kellel on vastavasisuline kirjalik volikiri. Ühingu liikme esindaja saab üldkoosolekul esindada vaid teda määranud liiget.
Juhatus
35 Juhatus on ühingu alaliselt tegutsev juhtimisorgan. Juhatus on vastutav ühingu üldkoosoleku ees.
36 Juhatuse minimaalne liikmete arv on viis ja maksimaalselt üheksa. Juhatuse koosseisu kinnitab üldkoosolek kuni kolmeks aastaks.
37 Juhatuse koosseisus peavad olema esindatud avalik-, ettevõtlus- ja mittetulundussektor. Avaliku sektori esindajate arv peab jääma alla 50% juhatuse liikmetest.
38 Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes on ühingu liikme esindaja.
39 Juhatuse liikmel on õigus esindada ühingut kõikides õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
40 Juhatuse pädevusse kuulub:
40.1 strateegia rakendamisega seotud otsuste tegemine, rakenduskava ja meetmelehtede kinnitamine, minivoorude ellu kutsumine, projektitaotlusi strateegias toodud hindamiskriteeriumide alusel hindava töörühma ehk hindamiskomisjoni moodustamine ja hindamiskomisjoni protokolli kinnitamine; Kui juhatus ei ole otsustusvõimeline, siis kinnitab hindamiskomisjoni protokolli üldkoosolek;
40.2 töökordade kinnitamine;
40.3 ühingu liikmete registri pidamine;
40.4 uute liikmete vastuvõtmine;
40.5 ühingu raamatupidamise korraldamine vastavalt raamatupidamise seadusele;
40.6 ühingu tegevjuhi töölevõtmine ja vabastamine;
40.7 ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;
40.8 põhivara soetamise, laenude võtmise, vara pantimise, rentimise jm tehingute tegemine
40.9 majandusaasta aruande koostamine ja esitamine üldkoosolekule;
40.10 muude juhatuse pädevusse antud küsimuste otsustamine sh liikmelisus teistes organisatsioonides.
41 Ühingu juhatus moodustab vajadusel alalisi või ajutisi töögruppe ja komisjone spetsiifiliste küsimuste arutamiseks ja ettevalmistamiseks, konkursside korraldamiseks, ning
võib kutsuda nende töös osalema ka eksperte ja spetsialiste väljastpoolt ühingu liikmeskonda.
42 Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas.
43 Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekul osaleb üle poole juhatusest. Juhatus võtab vastu otsuseid kohal viibivate liikmete lihthäälteenamusega või vastu võtta otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
Ühingu ühinemine, jagunemine ja lõpetamine
44 Ühingu ühinemine ja jagunemine toimub seaduses sätestatud alusel ja korras. Ühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga ja jaguneda ainult mittetulundusühinguteks.
45 Ühingu tegevus lõpetatakse:
45.1 üldkoosoleku otsusega;
45.2 kui ühingusse on jäänud vähem kui kaks liiget;
45.3 ühingu pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
45.4 muudel seadusega ettenähtud põhjustel.
46 Ühingu lõpetamisotsuse kandmiseks registrisse esitab juhatus avalduse, millele lisatakse üldkoosoleku protokoll.
47 Ühingu lõpetamisel on likvideerijateks juhatus, kui üldkoosolek ei ole otsustanud teisiti.
 48. Ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingue või avavalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
15.03.2024
 
 
MTÜ PAIK põhikiri kuni 15.03.2024